Skype Blogs

Eesti mehiseimaks kirjanikus kutsutud Kaur Kender teeb comebacki. Sõna otseses mõttes, sest “Comeback” on tema kohe-kohe ilmuva uue raamatu pealkiri. Raamatu tagakaanel on selline lõik:

President Toomas Hendrik Ilvese kutsele “Talendid koju” vastab Kaur Kender kõige alatumal moel tuues Eestisse tagasi mehe, keda siin kõige vähem oodatakse… Karl Pajupuu, oma esikromaani, auhindadega pärjatud “Iseseisvuspäeva” antikangelase.

Mis sellel kõigel Skype’iga seost? Nii mõndagi, intervjuu Kauriga paljastab kõik.

Miks Skype’i blogi on esimene koht, kus su uuest raamatust lugeda saab?

Juhtus nii, et Skype on üldse esimene koht, kus sellest raamatust räägiti – esiti mina paari lähima sõbraga, kes igal õhtul uut peatükki nagu omaaegset järjejuttu oma aknasse ootasid. Teiseks mõned valitud lugejad, kelle arvamus mulle tähtis, nende hulgas ka Sten (Skype Eesti juht – S.T). Sealt see orgaaniliselt kasvas. Ja eks see ole muutuva aja märk: milline meedia on kiirem ja tähtsam.

Kirjutasid, et Skype on su raamatukirjutamist totaalselt muutnud.

Totaalselt just hingeliselt. Varem oli raamatukirjutamine kõige üksildasem asi maailmas.
Hirm järjekordse paarikuise üksilduse ees oli üks väga olulisi põhjuseid, miks ma 8 aastat ei kirjutanud.

Skype on teinud olukorra hoopis teiseks, kõik on hetkeline – kopid valminud lõigu chat‘i aknasse ja juba mõne minuti pärast rollib keegi põrandal naerda, või kui asi ei toimi, siis ütleb lihtsalt: “mine persse…” Seda viimast juhtus õnneks harvem. Inimesed on chatis palju kiiremad ja vahetumad kui kõneldes – mulle keset kiiret kirjutamisprotsessi nii sobib. Muidugi on olukordi, kus on vaja muud.

Mul oli nelijaliikmeline dream team, kes lugesid küll erinevate pikkustega lõike, kuid siiski praktiliselt kogu raamatu niimoodi online. Väga kirju seltskond: jurist-projektijuht, investeerimispankur, ilusalongiomanik, tarkvaraseptsialist. Raamatu kirjutamise ja sündmuste tempot muutis see meeletult. Neil ei tohtinud kordagi igav hakata. Ja ma ei tundnud end selle hulluse sees kordagi üksinda.

Vast kõige moodsam oli suhtlemine “Comebacki” kauniste illustratsioonide autori Merilin Andrega. Kunagi kusagil veebis või FBs nägin pilti, mis nüüd “Comebacki” kaanel. Supersexy, super uhke, super ükskõikne tüdruk. Muidugi leidsin ta kohe Skype’ist üles. Nii me suhtlesime, nädalaid, kogu mu kirjutamise aja Skype’is.

Ühest pildist kaanel sai tänu Merilini lahkusele 5 pilti raamatus. Jõime Skype’s ära mitu pudelit veini, mõeldes ja proovides, milline pilt kuidas ja mida raamatus tähendaks. Alles möödunud nädalal, kui käsikiri valmis, õhtustasime esimest korda restoranis. Nagu vanad sõbrad, nagu pikaajalised kolleegid. Ilma Skype’ita oleks see täiesti võimatu.

Merilini kodulehelt vaatasin raamatut kirjutades igal ööl pilte, olen ta suurim fänn.

Kas tagakaane vihje üleskutse “Talendid koju” pihta on puhas reklaamitrikk? Miks sa Karli Eestisse tagasi tõid?

Muidugi on see alatu THI üleskutse ärakasutamine, aga “Iseseisvuspäeva” Karl Pajupuu kohta olen ma kõige rohkem mõelnud, et kes ta on ja mis ta praegu teeb. Ja tema kohta on ka kõige rohkem inimesed küsinud. Kirjutasin “Iseseisvuspäeva” 1997 ja peal seda olen alustanud umbes 5 korda järje kirjutamist. Kogu aeg oli mulle selge, et iseseisva Eestiga ta hästi kohaneda ei suuda ja on pigem Venemaal, kus oli sõjaväes, või kusagil mujal, kus ta sõjaväekaaslased. See oli ka selge, et tema naine Simson on surnud vägivaldset surma – veel üks väike hingeline põhjus Eestist eemale hoida.

Suvel juhtusin lugema Bret Easton Ellise intervjuud, kus ta räägib oma uuest raamatust “Imperial Bedrooms”, mis on järg ta esimesele teosele “Less Than Zero”. Siis hakkasin naerma ja jätsin mõtte teadlikult katki. Otsustasin, et loen tema oma ära, enne kui üldse edasi vaatan. Lugesin. Ja sain oi kui palju julgust juurde. Et ei maksa karta samade tegelaste juurde tagasi tulla. Lugu on ju nii erinev. Kuigi jah, ma oleks pidanud ja võinud seda Iliase ja Odüsseia või kasvõi Dumas’ pealt õppima. Selleks küll poleks Ellist vaja olnud.

Räägi natuke raamatu sisust ka.

Karl Pajupuu töötab ühe šveitsi oligarhi juures probleemidelahendajana. Kuni viimase ajani koos oma sõjaväekaaslase Vovaga. Vova on nüüd paar kuud surnud ja Pealik saadab Karli Eestisse Vova võlga maksma. Üle 15 a. esimeste korda saabub siis Karl Pajupuu Eestisse. Ja selgub, et mõlemad on aastatega palju karmimaks muutunud.

Kas “Comebackil” mingi “päris” avaüritus ka tuleb? Kust ja millal raamatut osta saab?

Raamat tuleb välja 10. detsembri paiku ja osta saab igast raamatupoest. Venna Heitiga mõtleme just, et kuidas ja kunas ta iBooki ja Amazoni Kindle’sse saab. Ilmselt ka detsembri jooksul. Avaüritust veel ei tea… asi on nii värske, midagi ikka tuleb teha. Aga aftekas on ilmselt minu tüüpiline 3 veini ja 4-5 sõpra Skype’is ja vastastikku klippe ja lemmiklaule saata ja jaurata. See on fun.

Mis sind jälle raamatut kirjutama pani? Kõik kolib ju netti või heal juhul iPadi, kahaneb 140 tähemärgi peale, parem oleks, kui ta oleks infograafiku kujul…

Inimesed ja sõbrad panid. Mitmel viimasel aastal tulid päris võõrad inimesed, panid käe õlale ja ütlesid aitäh ühe või teise raamatu eest ning küsisid vaiksel ja viisakal moel järgmise kohta. Nad olid sellised meeldivad inimesed, kenad, keda ma kohe väga oleks tahtnud enda lugejateks. See pani mõtlema.

Teiseks sõbrad. Nende vääramatu usk sellesse, et mul on midagi öelda veenis mind lõpuks ja ma olen neile selle eest sügavalt tänulik.

Aga miks raamatud? Suuresti tänu iPadile. Ma olen viimase 6 kuu jooksul lugenud rohkem kui eelmise 6 aastaga. iPadiga lugemine on lust ja rõõm. Silmad ei väsi ja raamatuid saab kaasa võtta sadu, tuhandeid, nii palju kui raha on.

Oled sa üldse suur Skype’i kasutaja või see tuli rohkem raamatukirjutamisega seoses?

Ooojaaaaaa. Skypest algab mu hommik, päeval on ta iPhone’is… ööösel… noh, ütleme nii, et ma ootan kaameraga iPadi, et videokõnede võimalusi veelgi laiendada. Kas soovilugusid saab? Palun Skype’i mobiiliversiooni failide saatmise võimalust!

Raamatu copyright-rida kõlab nagu II maailmasõja spioonikood, mida see kõik tähendab?

Kõik on juhus. Mina pole Karl. Värk pole värdjas. Linn pole Tallinn ja Gena on krokodill. Elagu Skype. All rights reserved.

Sõber Lauri, kel on juristiharidus, lisas selle. Et kui keegi milleski süüdistama tuleb, siis käime end kaitstes läbi kõik kohtuastmed selle lausega.