Ekspressi usutlus reaalteaduste eripreemia võitjaga
Mõni aeg tagasi kutsusime üles andma häid reaalteaduste õpetajaid ja õppejõude, et üks neist saaks Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu preemia (mida rahastab Skype). Tänaseks on 60000 krooni võitja selgunud – Mihhail Gusev Tõnismäe Reaalgümnaasiumist. Siinkohal lugemiseks Ekspressi lisas Sihiseadja ilmunud intervjuu Mihhailiga, mis muidu võis ehk kahe silma vahele jääda, sest see ilmus vaid paberlehes. Palju õnne Mihhailile, aitäh Ekspressile loa eest usutlus siin avaldada!
Mees tarkade lindudega
Autor: Anne-Mari Alver
“Oluline on tekitada õpilastes matemaatika vastu huvi ning panna nad seda ainet ja loogilist mõtlemist armastama,” teab matemaatikaõpetaja Mihhail Gusev, kes sai oktoobrikuus presidendi eripreemia reaalainete õpetamise eest.
Selle aasta mais allkirjastasid Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ja Skype reaalteaduste
eripreemia asutamislepingu, mille eesmärk on tunnustada silmapaistvaid reaalteaduste õpetajaid ja õppejõude. Kord aastas välja antav 60 000 kroonine eripreemia antakse välja oktoobrikuus ning määratakse inimesele, kes on paistnud silma reaalteaduste õpetaja või õppejõuna mis tahes õpitasandil. Kandidaate said esitada nii vastavad inimesed ise kui ka nende tööandjad, õppeja haridusasutused, õpilased või üliõpilased. Matemaatika vajab korralikku põhja.
Mihhail Gusevi kabinet Tallinna Tõnismäe Reaalgümnaasiumis on rõõmsalt detailija värvirohke. Õpetajaga vesteldes jõuab isegi väga matemaatikakauge inimese teadvusse vaikselt arusaamine, et matemaatika võiks olla üks päris põnev aine… kui sellest aru saaks.
“Algul peab saama korraliku vundamendi alla, siis on pärast kergem,” selgitab Mihhail Gusev. “Alustan oma õpilastega viiendast klassist. Viiendas ja kuuendas järgime täpselt programmi ja õpime huvitavaid asju lisaks. Tähtis on õpilane sel perioodil mõtlema panna. Ülesande lahendamine on reaalne protsess, mis tuleb samm-sammult läbi teha ja iga sammu juures kaasa mõelda. Mitte nii, et pannakse vastus kirja ja kui õpetaja küsib, kuidas sa selleni jõudsid, laiutab õpilane käsi – ei tea isegi, tundus kuidagi nii… Lisaks õpikule kasutan viiendike-kuuendikega ka muid vahvaid nuputamisülesandeid. Kui neis klassides saab baas loodud, võib seitsmendas-kaheksandas juba rohkem nõudma hakata – kui printsiibid selged, teevad ülesanded noortele rõõmu. Hea on ju loogiliselt mõelda! Mulle tundub, et põhikooli kahel viimasel aastal võiks matemaatikale rohkem rõhku panna, seepärast kasutan päris palju lisamaterjale. Pärast on keskkoolis sedajagu lihtsam. Võtame kas või geomeetria – see pole vaid teadus kujunditest, see on ka loogilise mõtlemise õpetus.”
Erinevad metoodikad
Mihhail Gusev hoiab lisaks kodumaisele matemaatika õpetamise metoodikale silma peal ka sellel, mis toimub Venemaal. Nii näiteks ilmuvad suures naaberriigis matemaatikaõpetajatele
mõeldud ajaleht ja ajakiri, mõlemas palju vahvaid õpetamisnippe ja ülesandeid sees.
“On kohti, kus Eesti programmid on paremad. On ka kohti, kus Venemaa metoodikast on üht-teist üle võtta ja kasutada. Eesmärk on ju see, et mu õpilased saaksid parimat, mida ma neile võimaldada suudan,” arutleb Mihhail.
Lisaks kooliõpetaja tööle on Mihhail Gusev ka staažikas skaudijuht ühes Eesti vanemas laagris – Kotkal. Igal suvel on esimene laagrivahetus matemaatikavahetus. “Teises õhkkonnas on ju tore õppida,” muigab Gussev.
Skautlus on ju väga rahvuslik ala? “On,” tunnistab Mihhail. “Eesti on meie kodumaa ja meie oleme Eesti skaudid. Aga räägime laagris vene keeles, sest enamik on vene perekondadest. Laagris on ka eesti poisse, aga nemad räägivad ka vene keeles. Muide, integratsioon toimus ka nõukogude ajal: olid sõpruskoolid, peeti võistlusi ja pidusid… Koos tegutsedes on kõige kergem sõpru leida.”
Mihhail usub, et alg- ja põhihariduse võiks siin elavad mitte-eestlased saada emakeeles, keskharidus aga peaks olema eestikeelne – et oleks lihtsam kõrgkoolis hakkama saada. “Ja kultuuri ning kirjandust tuleks õpetada mõlemaid, nii eesti kui ka vene oma. Mõlemad on tähtsad,” kinnitab ta.
Just lastelaagritest pärineb Mihhaili soov õpetajaks saada. Pärast keskkooli valis mees esmalt toonase TPI majanduse, lõpetas selle ära, läks töölegi – ning tundis siis, et tegu
pole tema alaga.
“Olin käinud laagrites kasvatajaks ja mulle oli öeldud, et ma sobiksin õpetajaks. TPI andis hariduslikult väga hea põhja – kui Novgorodi pedagoogilisse kõrgkooli matemaatikat õppima läksin, oskasin juba teise ja kolmanda kursuse ülesandeid lahendada. Õppisin õpetama ja selle töö juurde jäingi. See oli minu ala.”
Öökullid ja kellukesed
Lisaks sellele, et Mihhail Gusev on pühendunud õpetaja, jagub tal aega ka hobide jaoks. Üks suuri harrastusi on mälumäng – sellesse on ta nakatanud ka mitmeid oma õpilasi.
Mälumängus meeldivad talle kõik teemad, eriti aga sport – Mihhail meenutab, et kunagi meeldis talle ka endale võrkpalli mängida.
Lisaks on tal kaks huvitavat kollektsiooni. Öökulle, tarkuse sümboleid, sai koju ühel hetkel lausa niipalju, et Mihhail tõi osa neist kooli kaasa, oma klassi kaunistuseks.
Teine põnev hobi on kellukeste kogumine. Neid toob ta reisidelt ise, toovad ka sõbrad ja õpilased. Kõige kaugemad kellukesed on pärit Aafrikast, Nicaraguast ja Brasiiliast. “Täiesti unikaalsed,” ei varja Mihhail uhkust.
