Skype Blogs

Eile õhtul avasime oma uue Tallinna kontori. Teiste asukohtadega võrreldes on just Tallinnas kõige rohkem Skype’i töötajaid ühes kohas. Täpset arvu ma peast ei tea ja varsti oleks konkreetne arv ka juba ebatäpne, aga suurusjärk on “mõnisada”.

Üleüldse oleme sel aastal palju kolinud. Uue asukoha on viimase mõne kuu jooksul endale saanud Londoni, Luksemburgi, San Jose ja nüüd lõpuks Tallinna kontor. Tartust rääkimata. Kuuldavasti tuleb sel aastal veel Skype’i asukohtade ja kontoritega seotud uudiseid, nii et jääge meie lainele.

Hetkel tegeleme Tallinna kontoris sissekolimise ja lahtipakkimisega. Sisekujundusest siia praegu pilte ei pane, sest üht-teist on veel lõpetada, nipet-näpet paika ajada, kaableid ühendada, vidinaid paika kruvida. Ringi sebivad asjalikud tunkedes kaablite, redelite ja muu-kila kolaga asjamehed. Aga sellegipoolest mõned pildid eileõhtusest avamisest ja kontori ümbrusest.

Väljastpoolt näeb meie maja Mustamäel välja üsna mittemidagiütlev. Vahest ainus huvitav detail on logo katuseotsa peal. See on üks väheseid või päris ainus Skype’i logoga maja maailmas päeval on logo jällegi neutraalne, valge, aga kui õhtul mööda sõita, siis helendab siniselt.

Sees on lugu aga hoopis teine. Mingi ettekujutuse võid saada, kui vaatad meie eelmistes kontorites tehtud väikest videoklippi ja kujutad ette, et uus on vähemalt viis, kui mitte kümme korda ägedam. Kusjuures see “ägedus” ei tähenda, et tualetid oleksid üle kullatud ja seintel kallid maalid või midagi sellist sama tobedat. Edevad asjad meile ei meeldi, seetõttu on uus kontor pigem asjalik kui “fancy” ja aitab tööle keskenduda. Mõni inimene juba ütles täna, et kuna ruumi on rohkem ja sisekujundus parem, siis siin on märksa vaiksem kui vanas kontoris ja saab paremini tööd teha.

]]>Meie uute kontorite saamislugu üleüldse on omaette huvitav teema. Nimelt seati eesmärgiks, et Londonis, Tallinnas ja mujalgi oleks kujundus mõistlikul määral sarnane, nii et ükskõik kust ”pärit” oled, tunneksid ennast teises kohas nagu “kodus”. Juba ühe kontori sisustamine Eestis, arvestades ehitusbuumi ja sellest tulenevaid kohatisi segadusi igasuguste pisiasjadega, on suur tükk ettevõtmist. Kui tahta seda aga teha riikide vahel, taustaks erinevad kohalikud sisekujundajad, koostööpartnerid ja suure firma korporatiivsed nõudmised, siis läheb asi veel keerulisemaks. Aga seda lugu vast käsitleme kunagi siin ja teistes kanalites eraldi ja pikemalt.

Meie Tallinna kontori maskott Tobi oli kah avamispeol. Küll mitte isiklikult, aga jäädvustatuna liharoogadele ja tordile. Keegi ütles isegi sellist asja:

Kas võiks selle Tobi isikukultuse ära lõpetada? Jaanus, ära pane netti neid pilte Tobist seal tordi peal ja mujal.

Aga Tobiga on selline lugu, et kuigi ta pole inimene, aitab ta meil oma huvitava vaatenurga kaudu (natuke madalamalt kui põlvekõrguselt) avada erinevaid kontori elu puudutavaid inimlikke tahke. Nii et ilmselt kohtute temaga neil saitidel ka edaspidi.

Meie kontori mõnus omadus on tasuta erinevad söögid ja joogid. Näiteks minu lauast viie meetri kaugusel on selline jäätisekast. Koju viia ei ole viisakas, aga kohapeal söö nii palju kui kulub. Juba sain kurguhaiguse kah sellest

Minu aknast avaneb selline vaade otse kontori taga olevale kenale Nõmme metsale, kus saab suvisel ajal jooksmas ja rattaga sõitmas käia ja talvel suusatada. Tähelepanelikult pilti vaadates saad muidugi aru, et eelmine lause pole päris tõsi, sest kontori ja metsa vahele mahub veel parkla ka. Aga ikkagi.

Kuigi kontor pole veel lõpuni valmis, on juba praegu näha, et siin on tõsiselt hea töötada ja lihtsalt niisama olla. Eilne avamispidu õigustas igati meie motot “work hard, play hard” Ja peale erinevate ajutiste kontorite ja ruumikitsikusega maadlemist (vahepeal polnud meil isegi piisavalt toole) on lõpuks päris abiks samas kohas koos olla.